Miks Google'i kosmosearvuti peatub iga 15 minuti järel?

Mida see video hõlmab

• Jäine kosmos, ülekuumenevad kiibid?
• Miks on jäine kosmos jahutamisel halb?
• Kes nimetas kosmose andmekeskuse MVP-ks?
• Miks Google üldse käivitab?
• Miks Oracle maksab asukoha eest, kus pole voolu?

Tõlgitud transkriptsioon

Tõlgitud ingliskeelsest originaaljutustusest. Saadaolevat heli ja subtiitreid kontrollib YouTube.

Jäine kosmos, ülekuumenevad kiibid?

0:00 Võiks arvata, et kosmos on ideaalne koht arvuti jahutamiseks. See on kakssada seitsekümmend kraadi alla nulli. Google'i insenerid ütlevad, et jahutamine ongi probleem. Selles videos kolm küsimust. Miks on jäine kosmos jahutamisel nii halb? Miks Google üldse käivitab? Ja miks saavad Londonis identsed iPhone'id erinevad lukud? Ja Google'i katsesatelliidi kohta on üks number, mis ütleb, kes võidab,

0:21 füüsika või Google. Google'i enda blogipostitus jätab selle välja. Ma jõuan selle juurde lõpus. On reede, kahekümne viies september, ja see on The Daily Diff. Siin on see külma asja kohta.

Miks on jäine kosmos jahutamisel halb?

0:31 Maa peal puudutab õhk või vesi kuuma kiipi ja kannab soojuse ära. Vaakumis pole midagi puudutada. Nii et soojusel on täpselt üks väljapääs. See peab infrapunavalgusena välja kiirgama radiaatorist. Ja kiirgamine on aeglane. Täiuslik radiaator toatemperatuuril hajutab umbes nelisada kuuskümmend vatti ruutmeetri kohta. ruutmeetri kohta. Kosmosejaamal on kuus radiaatorpaneeli, millest igaüks on umbes tenniseväljaku pikkune.

0:54 Kõik koos hajutavad umbes seitsekümmend kilovatti. Hacker News jõudis sinna esimesena. Kolmas parim kommentaar Google'i teadaande all on üherealine. Kuidas nad lahendavad soojuse hajumise probleeme? Teine kommenteerija oli kinni jäänud brändingu juures, sest kosmoseprojekti moonshotiks kutsumine on, tsitaat, väga segane. Nüüd, Google'i praegune TPU pod on umbes üheksa tuhat kiipi ja ligi

1:16 kümme megavatti. Selle jahutamine kosmosejaama viisil nõuab umbes sada nelikümmend kosmosejaama. Mis selgitab ühte sõna Google'i postituses. Iga tulevane satelliit kannab kümneid kiipe. Mitte tuhandeid. Kümneid. Vahepeal inimesed.

Kes nimetas kosmose andmekeskuse MVP-ks?

1:29 Sundar Pichai kuulutas selle välja kui ühe väikese sammu TPU-de jaoks. Elon Musk tsiteeris teda kahe raketi emotikoniga, mis on õiglane, sest see on tema rakett. See lendab esimesel oktoobril. Satelliit on külmiku suurune ja Google nimetas selle MVP-ks. Üks kord, aus tootenimi. Miks siis üldse käivitada?

Miks Google üldse käivitab?

1:47 Sest kuumus on pool probleemist ja vool teine pool. Õigel orbiidil istub paneel peaaegu pidevas päikesevalguses, ja Google ütleb, et see toodab kuni kaheksa korda rohkem energiat kui maapinnal. Eelmise aasta paberi panused ennustavad, et stardid langevad alla kahesaja dollari kilo kohta kahekümnendate kolmekümnendate aastate keskpaigaks. Selle hinnaga, ütleb Google, maksab rakett umbes sama palju, kui Maapealne andmekeskus maksab elektri eest.

Miks Oracle maksab asukoha eest, kus pole voolu?

2:10 Ja Maal on voolust saanud loa probleem. Oracle'i New Mexico kampus OpenAI jaoks, mida nimetatakse Jupiteri projektiks, puutus kokku lubade viivituste ja kohaliku vastuseisuga. Nii saatis Oracle arendajale vääramatu jõu teate seoses vooluga. Financial Times ütleb, et see võlgneb investoritele ikka kuni kolm aastat, vooluga või ilma. Üks Hacker Newsi kommenteerija ütles seda kõige paremini. Varsti on odavam oma andmekeskus kosmosesse tulistada, kui see mööda saada

2:34 maakonna juhatusest. Nüüd, kaks iPhone'i Londonis.

Miks on identsetel iPhone'idel erinevad lukud?

2:37 Sama mudel, sama iCloud, sama arve. Ühel omanikul on täiustatud andmekaitse, nii et Apple ei saa lugeda tema varukoopiaid või fotosid. Teine ei saa seda isegi sisse lülitada. Apple eemaldas selle funktsiooni uute Ühendkuningriigi kasutajate jaoks veebruaris 2025, pärast salajast korraldust uurimisvolituste seaduse alusel. Seda nimetatakse tehnilise võimekuse teateks, mis Briti keeles tähendab, palun ehitage meile sissepääs. Ja korraldus on saladus, mida kõik teavad.

2:58 Apple on keelatud isegi selle olemasolu kinnitamast ja eelmisel nädalal palus tribunalil keeldu tühistada. Lawyers for Liberty ja Privacy International nimetasid salastust farsiks, ja üks võrdles seda keisri uute riietega. Vahepeal kirjutas blogi autor enne avaldamist siseministrile. Vastust polnud. Ja üks otse käiku anda.

Mida F-Droid 2.0 tegelikult tõi?

3:16 F-Droid 2.0 on väljas, suurim uuendus, mis avatud lähtekoodiga rakendustepoes on kunagi olnud, levitatakse järgmiste nädalate jooksul. Üks kommenteerija märkas, et allalaadimisleht pakub endiselt vana versiooni. See on ümber ehitatud Kotlin Compose'iga ja värskendused installitakse nüüd vaikimisi taustal. Installatsioonid tunduvad lõpuks nagu Play poe omad, tänu, F-Droidi enda sõnul, EL-i digitaalsete turgude seaduse survele. Ja sama lehe avamisel on bänner.

3:41 F-Droid on ohus. Google muudab rakenduste installimise viisi. Mis toob mind lubatud numbri juurde.

Number, mida lubasin: kui kaua see käivituda saab?

3:47 Google'i katsesatelliidil on neli kiipi ja umbes üks kilovatt päikesevalgust, umbes föön. Ja Ars Technica andmetel, viidates The New York Timesile, see suudab Geminit käitada umbes viisteist minutit. Seejärel lülituvad kiibid välja ja ootavad, kuni radiaatorid järele jõuavad. Mitte kiirgus, mille nad elasid üle prootonikiirest. Mitte rakett, mille nad elasid üle vibratsioonilaual. Kuumus. Nii et praegu võidab füüsika.

4:09 Google'i esimene kosmoseandmekeskus töötab vahetustega, uinakutega. Kui eelistaksite seda lugeda, mitte kuulda minu öelduna, siis The Daily Diff jõuab teie postkasti igal hommikul, tasuta saidil daily diff dot dev, link allpool.

Otsus: kas ma laseks selle käiku?

4:21 Nii et tänane otsus Google'i kosmoseandmekeskuse kohta. VAJAB ÜLEVAATAMIST. Ma saadaks proovilennu homme teele. Kuid neli kiipi, mis iga viieteist minuti järel uinuvad, on eksperiment, mitte andmekeskus, ja ma saadaks selle pealkirja tagasi ülevaatamiseks. Ja see on tänane The Daily Diff. Mina olen Niko Axrisist. Ühendage vastutustundlikult.

Allikad

1. Google — Behind Project Suncatcherblog.google
2. Ars Technica — Suncatcher test launches October 1arstechnica.com
3. The New York Timeswww.nytimes.com
4. Google Research — the 2025 Suncatcher paperresearch.google
5. NASA — ISS thermal control (70 kW)www.nasa.gov
6. Google — Ironwood TPU (9,216 chips, ~10 MW)blog.google
7. Sundar Pichai on Xx.com
8. Hacker News (196 pts)news.ycombinator.com
9. Financial Times — Oracle on the hook to pay data centre investorswww.ft.com
10. macanorak — Two-tier encryption in the UKmacanorak.com
11. Hacker News (468 pts)news.ycombinator.com
12. F-Droid 2.0f-droid.org
13. Hacker News (1,280 pts)news.ycombinator.com